Euroopa Parlament toetab inimõigusi

Inimõiguste austamine on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Igasugune inimõiguste rikkumine, kas Euroopa Liidus või väljaspool seda, kahjustab meie ühiskonna demokraatlikke aluspõhimõtteid. Euroopa Parlament võitleb selliste rikkumiste vastu seadusandliku tegevusega, mis hõlmab ka valimisvaatlust, igakuiseid inimõiguste teemalisi arutelusid Strasbourgis ja inimõigusalaste kohustuste sätestamist väliskaubanduslepingutes.

Euroopa Parlament toetab inimõigusi ka 1988. aastal asutatud Sahharovi mõttevabaduse auhinnaga, mida antakse välja igal aastal. Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest kogu maailmas, juhitakse tähelepanu inimõiguste rikkumistele ning toetatakse laureaate ja nende tegevust.

2019. aasta Sahharovi auhinna lõppvooru jõudnud kandidaadid

1. Marielle Franco, hõimuvanem Raoni ja Claudelice Silva dos Santos 2. Ilham Tohti 3. The Restorers

Oleg Sentsov, 2018. aasta Sahharovi auhinna laureaat

Andrei Sahharovist

Marielle Franco

Marielle Franco oli Brasiilia poliitik, feminist ja inimõiguste kaitsja. Ta oli mustanahaline biseksuaalne aktivist, kes võitles Brasiilias naiste, mustanahaliste noorte, slummielanike ja LGBTI-inimeste õiguste eest, kuni ta 2018. aasta märtsis 38aastaselt jõhkralt mõrvati.
 
Franco sündis ja kasvas üles Rio de Janeiro slummis. Pärast Fluminense ülikoolis avaliku halduse magistrikraadi saamist töötas ta Rio de Janeiro linnavolikogu liikmena alates jaanuarist 2017, kuuludes Sotsialismi ja Vabaduse Erakonda (PSOL).

Franco kritiseeris avalikult politsei vägivalda ja kohtuväliseid tapmisi. Ta andis sageli teada politsei ja riigi julgeolekujõudude toimepandud kohtuvälistest hukkamistest ja muudest inimõiguste rikkumistest. Vahetult enne seda, kui Franco tapeti, tehti talle ülesandeks jälgida föderaaljõudude sekkumist avaliku korra tagamisel Rio de Janeiros.

14. märtsil 2018, kui Franco pärast Rio de Janeiros kõnepidamist parajasti auto tagaistmel sõitis, tulistasid kaks meest teda teisest autost mitu korda ja tapsid ta. Tapeti ka tema autojuht Anderson Pedro Gomes. 2019. aasta märtsis vahistati Marielle Franco mõrvas süüdistatuna kaks endist politseinikku.

Kuigi Brasiilias on LGBTI-inimestel Ladina-Ameerika ja maailma mastaabis laialdased õigused, kuna LGBTI-inimesed said 2013. aasta mais üleriigilise õiguse abielluda, annavad mitmed aruanded tunnistust sellest, et olukord on viimasel ajal siiski järsult halvenenud. Brasiilia ühe pikima tegevusajaga LGBTI-ühenduse Gay Group of Bahia (GGB) sõnul oli 2018. aastal LGBTI-kogukonnas vähemalt 420 surmajuhtumit, mille põhjuseks olid mõrva või enesetapuni viinud homofoobia ja vihakuriteod. Ühenduse andmetel on 2011. aastast alates LGBTI-inimeste surmade arv diskrimineerimise tõttu märkimisväärselt suurenenud. 2011. aastal registreeriti 130 surmajuhtumit, 2008. aastal 187, kuid 2017. aastal oli see arv enam kui kolm korda suurem, ulatudes 445 surmajuhtumini.

Hõimuvanem Raoni

Raoni Metuktire (sünd ca 1930), tuntud ka kui hõimuvanem Raoni või Ropni, on Brasiilia põlisrahva juht ja keskkonnakaitsja. Ta on Amazonase piirkonna keskosast pärit rändrahva kayapode üks suuri juhte, kellest on saanud metsade hävitamise vastase võitluse legendaarne eestvedaja.

Raoni nimi seostub Kayapo rahva salapära ja jõuga. Raoni sündis Mato Grosso osariigi sisemaal Krajmopyjakare (praegu Kapôt) külas. Raoni hakkas 15aastaselt kandma kaunistatud huuleketast, mida sõdalased kannavad alahuules selle märgiks, et nad on valmis oma maa eest surema. Ketast muudetakse järk-järgult suuremaks ja selle lõplike mõõtmeteni jõutakse pärast nelja kuu möödumist.

See karismaatiline juht on võidelnud neli aastakümmet oma kodumaa Amazonase vihmametsade päästmise eest. Raoni sai kuulsaks pärast seda, kui Belgia filmirežissöör Jean Pierre Dutilleux tegi temast dokumentaalfilmi pealkirjaga „Raoni".

1989. aastal lahkus Raoni esimest korda Brasiiliast, et edastada abipalve, mida asus toetama ka laulja Sting. Ta lõi häirekella - metsade hävitamise tagajärjel ei hävi mitte ainult viimased alles jäänud indiaanihõimud, vaid see rikub ka kogu maailma inimeste tulevikku. „Me kõik hingame ühtainsat õhku, me kõik joome ühtainsat vett, me kõik elame ühelainsal maal. Me peame kõik seda kaitsma." Tänu sellele kampaaniale saavutas Raoni 1993. aastal oma eesmärgi: loodi üks suurimaid troopikametsade kaitsealasid, mis hõlmab Mato Grosso ja Pará osariike.

2009. aastal lahkus Raoni oma kaitstud maa-alalt teist korda. Territooriume, mille kaitsmise eest ta nii suurt vaeva oli näinud, ähvardas taas oht, seekord Belo Monte tammiprojekti näol. Raoni otsustas algatada lõpliku kampaania ning avaldas oma ametlikul veebisaidil seitsmes keeles rahvusvahelise petitsiooni kavandatud projekti vastu.

Väljaspool Amazonase piirkonda esindab Raoni viimaseid hõime, kes võitlevad oma kultuuri säilimise eest, mis on otseselt seotud looduse endaga. See on „võitlus ellujäämise nimel". Ta on kohtunud maailma juhtidega, kuid on jäänud alandlikuks ja elab endiselt onnis, kus tal on väga vähe vara.

Claudelice dos Santos

Brasiilia inimõiguste ja keskkonnakaitsja Claudelice Silva dos Santos on pärit Pará piirkonnast. Temast sai aktivist pärast seda, kui ta vend ja vennanaine tapeti, sest nad püüdsid võidelda Brasiilias Amazonase vihmametsade ebaseadusliku raie ja hävitamise vastu. Santos on ise võidelnud Amazonases ebaseaduslikult tegutsevate metsaraiujate, karjakasvatajate ja puusöetootjate vastu.

„Meie sõnum maailmale on, et sellele tuleb tähelepanu pöörata," sõnab Santos. „See on lubamatu, kui inimesi tapetakse inimõiguste ja sellise avaliku hüve nagu keskkonna kaitsmise eest."

Santose sugulased on nende 50 riigist pärit rohkem kui 1500 inimese hulgas, kes tapeti aastatel 2002-2017 selle eest, et nad kaitsesid maad, vett, metsi ja muid loodusvarasid. Nature Sustainability saidil avaldatud uuringu kohaselt kahekordistus kõnesoleva 15 aasta jooksul iga-aastane surmajuhtude arv. Tapmised leidsid valdavalt aset riikides, kus korruptsiooni tase on kõrge ja õigusriik nõrk.

Brasiilia on keskkonnakaitsjate ja -aktiviste surmade poolest maailmas esirinnas. Organisatsiooni Global Witness andmetel võib tapmiste arv olla isegi suurem, eriti Brasiilia suurtes maapiirkondades, kus transporditaristu ei ole kõigile kättesaadav.

Ilham Tohti

Ilham Tohti on tuntud uiguuri inimõiguste kaitsja, majandusteaduste professor ja Hiina uiguuri vähemuse õiguste kaitsja. Rohkem kui kahe aastakümne jooksul on ta väsimatult töötanud uiguuri ja hiina rahva vahelise dialoogi ja mõistmise edendamise nimel. 2014. aasta septembris mõisteti Tohtile tema tegevuse eest pärast kahepäevast kohtupidamist eluaegne vanglakaristus. Oma kannatustele vaatamata pooldab ta endiselt mõõdukust ja leppimust.

Tohtit tuntakse uiguuride ja hiinlaste suhteid käsitleva teadustöö poolest ja ta on alati avaldanud häälekalt toetust piirkondliku autonoomia seaduste rakendamisele Hiinas. Tohti lõi ka veebisaidi Uighur Online, kus käsitletakse uiguuridega seotud küsimusi. Selle platvormi vahendusel kritiseeris Ilham Tohti korduvalt Hiina uiguuri elanikkonna kõrvalejätmist Hiina arengust ning kutsus rohkem teadvustama uiguuri kogukonna olukorda ja kohtlemist Hiina ühiskonnas. Selle tegevuse eest kuulutas Hiina riik ta separatistiks ja mõistis lõpuks talle eluaegse vangistuse.

Ilham Tohtile anti vastuseisu trotsiva töö eest PEN /Barbara Goldsmithi kirjutamisvabaduse auhind (2014), Martin Ennalsi auhind (2016) ja Rahvusvahelise Liberaalsete Erakondade ühenduse vabaduse auhind (2017) ning ta on esitatud 2019. aasta Nobeli rahupreemia kandidaadiks.

Viimastel aastatel on Hiina valitsus pannud uiguuride suhtes nende ainulaadse etnilise identiteedi ja usuliste tõekspidamiste tõttu toime enneolematuid repressioone. Alates aprillist 2017 peetakse vangilaagrites meelevaldselt kinni rohkem kui üht miljonit süütut uiguuri, kus neid sunnitakse loobuma oma etnilisest identiteedist ja religioossetest tõekspidamistest ning vanduma truudust Hiina valitsusele.

Ilham Tohti juhtum on seotud suurt huvi pakkuvate rahvusvaheliste küsimuste ja inimõiguste probleemidega: mõõdukate islamiväärtuste edendamine, hoolimata riigipoolsest usulisest represseerimisest; jõupingutused dialoogi alustamiseks moslemivähemuse ja mittemoslemitest enamuse vahel ning vägivallatu teisitimõtlemise allasurumine autoritaarse riigi poolt.

The Restorers

The Restorers on rühm Keenia teismelisi, kes võitlevad naiste suguelundite moonutamise vastu rakenduse i-Cut abil. Üliõpilased Stacy Owino, Cynthia Otieno, Purity Achieng, Mascrine Atieno ja Ivy Akinyi kutsuvad end nimega The Restorers (lootuseandjad), sest nad tahavad lootuse kaotanud tütarlastele selle tagasi anda.

Äpp i-Cut võimaldab noortel naistel saada arsti- ja õigusabi enne või pärast sunniviisilist suguelundite moonutamist. Äpi liidesel on viis eri nuppu, millel on järgmised valikud: „Appi!", „Tugikeskus", „Teabe edastamine", „Teave naiste suguelundite moonutamise kohta" ning „Annetus ja tagasiside". Esimesed kolm valikut võimaldavad tütarlastel otsida kiiresti abi, leida tugikeskus või anda ametiasutustele toimunust teada nendes riikides, kus see tava on seadusevastane. i-Cut valiti 2017. aastal konkursi Technovation Challenge finalistide hulka. Konkursi eesmärk on kaasata tehnoloogiavaldkonda rohkem naisi.

Kuigi naiste suguelundite moonutamine, mis Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse kohaselt seisneb naise välissuguelundite osalises või täielikus eemaldamises või naise suguelundite muul viisil vigastamises mittemeditsiinilisel eesmärgil, on rahvusvaheliselt tunnistatud inimõiguste rikkumiseks, on selle protseduuri läbi teinud tütarlapsi ja naisi praegu üle 200 miljoni ning 500 000 neist elab Euroopas. Igal aastal on kogu maailmas suguelundite moonutamise ohus veel 3 miljonit tütarlast - see toimub kiirusel seitse tüdrukut minutis, kusjuures enamik tüdrukuid lõigatakse enne 15aastaseks saamist.

Naiste suguelundite moonutamine võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme ja isegi surma. Selle tava ohvriks langenud tüdrukutel on samuti suurem oht saada lapspruutideks ja koolist eemale jääda, mis vähendab nende võimalusi kujundada endale ja oma ümbruskonnale paremat tulevikku. Mõnes riigis on muret tekitav suundumus muuta suguelundite moonutamine meditsiiniliseks teenuseks, mida osutab tervishoiutöötaja. Sellega ei rikuta mitte üksnes meditsiinieetikat, vaid tekitatakse ka selle tava seadustamise oht ja võidakse jätta mulje, nagu sellel ei oleks mingit mõju tervisele.

Kogu maailmas tehtud jõupingutused on kiirendanud protsessi naiste suguelundite moonutamise lõpetamiseks. Praegu on tütarlaste lõikamise tõenäosus umbes kolmandiku võrra väiksem kui 30 aastat tagasi. Kuna rahvaarv kasvab, siis on saavutatud taseme säilitamine keeruline ülesanne. 

Kuidas toetab Euroopa Parlament inimõigusi?

Lisaks Sahharovi auhinnaväljaandmisele toetab Euroopa Parlament inimõigusi ka konkreetsete poliitilisteja seadusandlike meetmete abil.

Kontakt

DG COMM

European Parliament
60 rue Wiertz / Wiertzstraat 60
B-1047 - Bruxelles/Brussels
Belgium
Sahharovi auhind 2019